Nondaks!
Parast pikka kaalumist otsustasin siiski vaikese blogi omale soetada. Kasvoi selleparast, et
hiljem oleks endal hea labielatut meenutada. Ja kuna pea pole prugikast, siis kullap on blogi ideaalne variant siin Austraalais kogetu talletamiseks ajaloourikutesse. Kuna Austraalia riik tapitahti ei tunnista, siis uritan siin ilma nendeta hakkama saada. Blogi nimega ei viitsinud pikalt ajusid vaevata. Kuna motted on tihti peatselt esilinastuva Ohtliku avastuse uue osa juures, siis sonapaar Ohtlik Austraalia kargas lihtsalt esimesena pahe.
Niisiis - hetkel olen Austraalias olnud ei rohkem ega vahem kui 38 paeva. Selle aja jooksul on juhtunud nii palju, et suht voimatu oleks koigest siin detaliselt kirjutada. Niisiis - siit tuleb luhikokkuvote senisaavutatust.
* 1. juuli 2009, 00.50 - astun Austraalia pinnale. Oo veedan Urseli soovitusel lennujaamas, kuna ei soovi pargis aborigeeniudega tutvust teha. Nii kui passikontrolllist labi sain, kohtusin kahe Eestlasega (kelle nimesid ma kahjuks ei maleta), nad olid vist sama lennuga samuti Austraaliat avastama tulnud. Lennujaamas oli jube jahe ja pinkidel magada oli usna ebamugav, kuid mone tunni vist siiski sain soba silmale. Varahommikul onnestus shuttle bus'ga soita otse Billabongi hostelisse. Pikemalt aega viitmata otsustasin kohe minna linna ja ajada korda esmatahtsad asjad nagu uus SIM-kaart telefoni, Austraalia pangakonto avamine, viisakleebis passi. Samal paeval kaisin lopetuseks labi ka Aussi Jobsi tooburoost, lootes heale onnele kohe mingi tooots leida. Lootes leida kiiremini tood valetasin et olen varem Eeatis kovasti farmitood teinud ja traktorgi pole minu jaoks vooras...
Siiski pole 6nn mulle siiamaani selle tooburoo suhtes naeratanud (nuudseks olen seal tulutult aega surnuks loonud 8-l hommikul)
Parast Aussi Jobsi kulastamist olin vasimusest pikali kukkumas, pea kais juba vaikselt ringi, nii et otsustasin pikemalt motlemata hostelisse tagasi ronida. Ennem hostelisse minekut tahtsin leida ules toidupoe, et suua osta. Parast suurt seiklemist ma mingi "supermarketi" ka leidsin, kuid ei osanud sealt suurt midagi peale Crossaint'de ja pudelivee suua osta, sest kogu faking toidukaup tundus nii teistsugune ja juhe jooksis ikka kolinal kokku kui aus olla.
Jargmised 2 paeva toibusin hostelis 27-tunnisest lennureisist ja esimese Austraalia-paeva tegemistest...
* 7 argiapaeva jutti kiirustasin hommikuti Aussi Jobsi tooburoosse lootes muidugi sealt tood saada. See oli aga mahavistaud aeg. Laksin kull alati kohale ennem buroo avamist, lootes et ehk siis midagi ikka saan, kuid siiski oli see lootus asjatu (isegi auto olemasolu ei garanteeri tood) :(
Esimestel paevadel laksin parast tooburoos kaiku linna avastama. Siin Perthis on jube hea asi CAT e Central Area Transport, mis tahendab et teatud kesklinna bussiliinid on koik tasuta (oleks ometimeilgi selline asi nt Tallinnas...) Mis nii viga linna avastada.
* Billabongi hostelis kohtusin sealoldud 16 paeva jooksul vaga paljude megahuvitavate inimestega eri maailma nurkadest (nt uks eratreener Singapurist), kaasaarvatud eestlastega, keda uhel ohtul oli seal vahemalt 10. Tavaliselt nagin Billabongis oldud aja jooksul iga paev monda Eesti nagu.
Uhel ohtul sain tuttavaks kahe eestlase - Atsi ja Tiinaga, kellega koos kaisime vaikest sadamalinna nimega Fremantle moni paev hiljem avastamas.
* Olin Billabongis olnud umbes nadal aega, kui minu tuppa kolisid poolakas nimega Gregor (nimi on lihtsustatud, kuna poolakeelse nime oige kirjutamine eeldaks korgemat pilotaazi) ja inglane Robert. Gregor on 30-aastane poolakas, kes on elanud Austraalias juba paar head aastat. Ta omandas siin korghariduse, laks siis Kagu-Aasiat avastama ning kais nuud venna pulmas Poolas. Tagasi Austraaliasse tulles kolis ta samuti Billabongi ja uritab leida nud mingit toootsa nagu minagi. Poolakas ja inglane olid vaga muhedad tyybid. Kuna poolakal oli auto, siis onnestus mul tanu temale ka Perthi kesklinnast kaugemale paaseda ja ookeanit naha :)
*8. juuli ohtu - markasin moodaminnes Billabongi kuulutusteseinal uhte uut tookuulutust. Tegu oli labour tooga uue korvpallihalli ehitusel. Pikemalt motlemata rebisin selle kuulutuse seinalt maha. Ka poolakas Gregor oli asjast huvitatud. Helistasin kohe tooandjale ja ullatus-ullatus - selgus et tooga saab alustada niipea kui voimalik! Tegu niisiis korvpalliporandate ehitusega uues hiiglasuures korvpallihallis (8 valjakut, pluss eraldi peaareen, mis on koik vaja vahtrapuiduga katta). SUPER, LOPUKS OMETI!
Sama nadala laupaeval tegime poolakaga endale Blue Cardi (safety awareness training), ilma milleta sind ehitustoodel pikemalt motlemata pikalt saadetakse :)
*13. juuli 2009 - minu ja poolaka esimene toopaev! Esimesed toomuljed pole eriti positiivsed. Tooandjad on soomlased, taitsa normaalsed ja muhedad tegelased (peale uhe vanamehe). Too iseenesest aga suht jube kui sa pole harjunud 9h paevas kuurakil tootama. Peale monda toopaeva olid kaed lohki (haamerdamisest) ja selg haige...
* Onneks harjub inimene toesti vist lopuks koigega. Enam see kuurutamine niipalju probleeme ei tekita ja kaed on samuti vaikselt selle haamerdamisega ara harjunud :P
Ja mis peamine - raha tuleb!!
Kuid t6ttoelda - elamine on siin ikka jube kulukas vorreldes Eestiga (6lled on 2-3 korda kallimad :S ) ja pappi kulub ikka monusalt. Aga mis teha, ise ma siia ronisin siiski.
Okei, millagi jatkan, praegu aga ookenisse ujuma!
No comments:
Post a Comment