Enel ja Marit tulid kylla

T2na kaisid mul Scarborough's kylas Enel ja Marit. Tulid peale lounat, bussiga. Kaisime ookeani aares, kuid ilm oli j2llegi jama, pilves ja jahe (saaks see talv juba labi siin ometi!). Seega ujumisest ja niisama rannas lebotamisest ei tulnud seekord midagi valja. Marit sai siiski jala n.o vesiseks. Enel piirdus ookeanivee temperatuuri hindamisel siiski katega. Raakisime siis lihtsalt rannas veidi juttu. Sain teada, et nad plaanivad vist juba jargmisel nadalal Perthist lahkuda.

Hiljem naitasin Maritile ja Enelile enda elamist. Ilmselgelt polnud nad vaimustuses kui maja valjast nagid. Ka mina poleks eriti olnud nende asemel. Otsustasin ometi riskida ja nad ka sisse kutsuda. Sees hairis neid elutoa tubakapuru (ja muud koikvoimalikku saasta) t2is laud ja laua all vedelev kellegi sorme voi varbakyys :D Nojah, mis teha kui brittidel, iirlasel ja sakslasel pole kombeks enda jarelt eriti koristada... Ometi nentisid nad, et hostelis elamisest on asi siiski parem :) Ja nad ei eksi.

Homme siis jalle toole. Tuleval nadalal alustame eelduste kohaselt suures hallis manguvaljakute piirjoonte pornadale joonistamist. Samal ajal jatkub too korval ruumis, kus asub peaareen kahe korvpallivaljakuga. Eelmisel nadalal alustasime seal pornada ehitust. Eks nais kauaks veel seal objektil tood jatkub, kuid arvatavasti mitte kauemaks kui umbes 2-3 nadalat.

Eksisteerib ka voimalus, et saan selle firma juures edasi tootada. Sain teada, et neil on lisaks kaesolevale objektile veel terve rida ehitusobjekte yle Austraalia. Boss kysis, kus ma sooviksiun tootada. Ytlesin et idarannik oleks hea lahe. Neil pidavaki idakladal koige rohkem tood hetkel olema.

Samas voiks ka kusagil mujal tootada, peaasi, et lihtsalt Perthist varsti minema saaks. Tahaks ka ylejaanud Austraaliat lopuks naha!

Hommikused kannatused

Ma olen vasinud, jalad on makaronid, tapsemalt nagu 10 minutit keevas vees ligunenud makaronid. Ja selles pole syydi too. Selles on syydi poolakas Gregor, kellel onnestus eile ohtul oma autovotmed ara kaotada.
Niisiis polnud mul hommikul voimalik autoga toole saada...Kuna taksosoit on minu jaoks siin endiselt tabu ja bussidega laheb toole joudmiseks arutult aega, jai ule vaid yks transpordivahend - jalgratas. Ooo yeaah...
Seekord jalgratas hommikul ara ei lagunenud. Toolesoidu muutis aga porgulikuks puudulikult tootav kaiguvahetaja ning liiga madalal olev sadul. Liiga madal sadul sai just eriti saatuslikuks tousudel, mida siin kynkliku ookeaniaarse maastiku tottu on enam kui kyllalt. 6-7 km labimiseks kulus mul kindlasti 40 minutit kui mitte rohkem. Viimaks siiski kohale joudes oli tunne nagu oleksin labinud mingisuguse tosise rattamaratoni. Sark labimarg, higipull otsa ees, kujutasin oudusega ette milliseks voib mu ohtune tagasitee kujuneda.

Tanu jumalale tuli tana meile toole yks uus kutt - brasiillane Leo, kes on Aussis juba mitu aastat elanud. Sel vennal oli selline imeline asi nagu auto, tapsemini Hyundai mahtuniversaal. Ta oli nous mind piinadest saastma ja minu koos rattaga ysna kodu lahedale ara viskama. Niisiis on lool seekord onnelik lopp. Veelgi onnelikumaks muudab kogu asja see, et poolakas leidis lopuks oma votmed yles (ta oli need mingisse poodi unustanud). Homme siis loodetavasti Falconiga toole :)

PS: Tana tuli Brisbanest tagasi meie esialgne toolevarbaja Tero. Ta imestas et ma endiselt seal tootasin (yks iirlane pidas seal 3-4 h vastu). Kysisin palgakorgendust. Ta noustus. Tapset summat veel ei tea.

Kohtumine eestlastega

Tana sain lopuks kokku Eneli ja Maritiga. Nad saabusid juba teisipaeval, kuid minu
toorabamise tottu saime alles tana esimest korda Perthi kesklinnas kokku.

Otsustasime kulastada Perthi loomaaeda. Sinna joudmiseks pidime esiteks soitma praamiga ule tormise Swan Riveri.
Loomaaeda minek oli kahtlemata vaga oige valik nagu peagi selgus. Perthi loomaaed on vinge ja ei jatnud meid kyll milleski kylmaks, kylma ja tuulise ilma kiuste...
Sai klopistud vaga haid kaadreid igasugustest elukatest, millest moned ka aeglase neti kiuste siia ules riputasin.

Loomaaed on suur, kuid paari tunniga joudsime enamikule sellest siiski kiire pilgu peale visata. Parim hetk oli kahtlemata gepardi elukoha juures, kus talitaja looma otse vaateakna juurde suunas ja siis teda ornalt seal silitas. Gepard oli vaga rahulik, ei ilmutanud vahimatki agressiivsuse marki ning nurrus silitamise peale nagu vaike kassipoeg! Lisaks gepardile juhtus naljaks seik lovide juures, kus tahtsust tais emalovi 2 magavat isast paika pani. Ta ajas laisad isased yles ja kihutas nad eemale magama, vottes ise nende koha endale. Isastel ei jaanud muud yle kui taganeda. Ning lopuks nagime ara ka Austraalia kohalikud elukad - maod, kangurusid, koaalad ja dingod. Nuud voib oelda, et Austraalias kaik on lainud juba asja ette :)

Kui eelmises sissekandes kirjutasin, et nadavahetus on vaba kuna tood pole, siis nii see siiski polnud. Tooandja saatis eelmise reede ohtul sonumi, et saame ka nadalavagetusel toole minna kui tahame. Noh eks ma hull muidugi tahtsin... Nonda tootasingi siis terve eelmise nadalavahetuse kuni selle nadala reedeni (reede sai tehtud senine rekord - 11h tood).

Kindel on aga see, et sel nadalavahetusel ma ei toota. Puhtfyysiliselt ei jouaks enam nii palju rabada. Palk pole ka selline, mille nimel tasuks iga paev tommelda toole.
Kuid eks esmaspaeval jalle siis uue hooga!

PS: Tana sain Maritilt katte ka payslip-d, mille mu tooandja oli vanale aadressile Billabongi hostelisse saatnud. Need paberid on olulised kui ma vahegi tahan Aussist lahkudes oma maksud tagasi saada (ja see pole sugugi vaike summa...)

Flashback II

Nuud kus mul on veidi aega, uritan kirja panna viimased juulikuu sundmused, mis esimesel korral mainimata jaid.

Kui too juba kindel oli, uritasin meeleheitlikult endale mingit normaalset elamiskohta house-sharingu voi flat-sharingu naol leida (hostel on siiski pikaajaliselt vottes KALLIS).
Elamiskoha leidmine oli aga ylikeeruline, kuna linnaosadest ja piirkondadest polnud mul eriti aimugi. Poolakas Gregor oli siinkohal jallegi suureks abiks, sest tema on ju Perthis tykk aega elanud.
Parast loputuid tulutuid konesid ja meilisaatmisi uurileandjatele jai silma yks sigaodav 60-dollarilise nadalarendiga tuba uhes eeslinna majas. Huvi parast otsustasin selle koha ara proovida. Kaotada polnud ju eriti midagi...
Sinna majja kolimine oli siiski elu suurim viga. Mis sest et urtsik ise oli enam-vahem korralik (selle hinna eest). Maja n.o "peremees" oli aga vaimselt hull. Ausona. Taielik narvihaige ja ma ei liialda siinkohal. Kui ma hilisohtul suutsin teda teleka haale vaiksemaks keeramisega arritada, ei rahunenudki ta enam maha. Jargmisel hommikul ennem toole minekut kolisin juba valja. Renti ma muidugi selle oo eest ei maksnud.
Hostel tundus parast neid labielamisi moistlik variant ja nonda elasingi jargneva nadala monevorra soodamas Planet Inn Backpackers-is.
Parast seda onnestus siiski leida yks uus majajagamise pakkumine Sarborough beach'i lahedal. Kuigi valjast tundus maja esmapilgul taielik peldik, siis seest on ta taitsa korralik ja hubane. Ja mis peamine - maja elanikud on igati normaalsed inimesed ilma vaimsete haireteta :)
Pikemalt motlemata kolisin 24. juulil siia elama. Praeguseks hetkeks mil ma seda blogi taiendan, olen siin majas elanud ligi 22 paeva. Pettuma pole ma onneks pidanud. Ookean on umbes 500 m majast ja poolakas Gregor elab kohe korvalmaja hostelis. Nonda saan temaga peaaegu iga paev autoga toole ja tagasi. Lisaks kolis siia majja 20-aastane sakslasest endine tookaaslane Ferdi (kes kahjuks pahuralt Soome vanamehelt sule sappa sai). Ulejaanud elanikud on parit Uhendkuningriigist ja peale nede on siin yks kohalik aussie. Nii et pole paha!

Tookas nadal

See nadal on olnud kuni tanaseni suht pikkade toopaevadega nadal. Tavalise 9-tunnise toopaeva asemel sai 3 paeva rabatud tund aega kauem. Jama on see, et selg annab endiselt tootamise ajal paris kovasti tunda.
Suure halli porand on nuud enam-vahem valmis. Vaike riba on veel vaja homme lopetada ja siis jaab seal teha vaid aeganoudev lihvimistoo, mis juba praegu kaib. Kuna ma ise lihvimise peal ei toota, siis on mul t2na (nagu enamikel teistelgi meie seast) vaba paev, sest hetkel tood lihtsalt pole.
Esmaspaeval hakkame koigi eelduste kohaselt ehitama peaareeni porandat ja kui ka see saab valmis, siis on selle porandaehitustooga ilmselt finiito. Kuigi objekte on sel firmal ule Austraalia... Siiski tahaks vaheldust ja midagi muud teha.
Muide - eile sain teada, et see 8 valjakuga korvpallihalli porand on suurim Austraalias. Vagev.

Jargmisel nadalal saabuvad Perthi siis klassioed Enel ja Marit. Loodetavasti jaab too korvalt aega nendega kohtumiseks.

Nadalavahetus

Tana on pyhapaev. Hetkel ainukene toovaba paev. L6una paiku kaisin taaskord
ookeanis ujumas. Vesi oli jahedapoolne, kuid lained see-eest ylivinged!! Umbes 2-meetrised lained kalda lahedal pole siin mingi haruldus.

Eile (laup.) kaisin tool. Kuna poolakas otsustas laupaeva vabaks votta, siis polnud mul seekord voimalust autoga toole saada. Otsustasin laenata majakaaslaselt Dave'lt jalgratta, mis oli ilmselgelt paras romu. Eelmisel ohtul pumpasin tanklas kummid tais ja kui puudulikud pidurid valja arvata, tundus ratas siiski igati soiudukolbulik. Nii see siiski polnud.
Laupaeva hommikul onnestus mul rattaga tookoha poole soita tublid 200 meetrit, kuni tagumine ratas totaalselt raami vastu kinni kiilus. Seega oli minu rattasoit selleks korraks soidetud.
Kuna mul oli kinnisidee siiski laupaeval veits rahhi teenida, otsustasin votta takso. See oli viga.
Tookohta joudes oli arve 24 tollarit (mingi 6-7 km eest!!). Nuudsest peale ma enam taksoga toole ei soida, see on raudpolt kindel. Okei, siiski never say never...

Toopaev oli siiski tore, kuna parast lounapausi oli jargi jaanud vaid 2 toomeest - mina ja ameerika janki Tyler. Seega poranda ehitamisest parast lounat enam midagi valja ei tulnud. Jargnevad tunnid piirdusin koristustoimingutega, mis on iseenesest vaga hea too vorreldes vahtrapuidujuppide vineeri kulge klammerdamisega.

Ohtul onnestus mu boonusena istuda kesklinnas vale bussi peale, mis soitis kusagile paraporgusse(pidin soitma bussiga nr 400 aga klaksin nr 402 peale). Onneks taipasin parast moningast soitu sellelt bussilt maha tulla ja leidsin ka oige liini parast moningast ekslemist ules.

Huvitav paev uhesonaga.

Tegu ei ole siiski Ohtliku avastuse uue osa blogiga! :)

Nondaks!
Parast pikka kaalumist otsustasin siiski vaikese blogi omale soetada. Kasvoi selleparast, et
hiljem oleks endal hea labielatut meenutada. Ja kuna pea pole prugikast, siis kullap on blogi ideaalne variant siin Austraalais kogetu talletamiseks ajaloourikutesse. Kuna Austraalia riik tapitahti ei tunnista, siis uritan siin ilma nendeta hakkama saada. Blogi nimega ei viitsinud pikalt ajusid vaevata. Kuna motted on tihti peatselt esilinastuva Ohtliku avastuse uue osa juures, siis sonapaar Ohtlik Austraalia kargas lihtsalt esimesena pahe.

Niisiis - hetkel olen Austraalias olnud ei rohkem ega vahem kui 38 paeva. Selle aja jooksul on juhtunud nii palju, et suht voimatu oleks koigest siin detaliselt kirjutada. Niisiis - siit tuleb luhikokkuvote senisaavutatust.

* 1. juuli 2009, 00.50 - astun Austraalia pinnale. Oo veedan Urseli soovitusel lennujaamas, kuna ei soovi pargis aborigeeniudega tutvust teha. Nii kui passikontrolllist labi sain, kohtusin kahe Eestlasega (kelle nimesid ma kahjuks ei maleta), nad olid vist sama lennuga samuti Austraaliat avastama tulnud. Lennujaamas oli jube jahe ja pinkidel magada oli usna ebamugav, kuid mone tunni vist siiski sain soba silmale. Varahommikul onnestus shuttle bus'ga soita otse Billabongi hostelisse. Pikemalt aega viitmata otsustasin kohe minna linna ja ajada korda esmatahtsad asjad nagu uus SIM-kaart telefoni, Austraalia pangakonto avamine, viisakleebis passi. Samal paeval kaisin lopetuseks labi ka Aussi Jobsi tooburoost, lootes heale onnele kohe mingi tooots leida. Lootes leida kiiremini tood valetasin et olen varem Eeatis kovasti farmitood teinud ja traktorgi pole minu jaoks vooras...
Siiski pole 6nn mulle siiamaani selle tooburoo suhtes naeratanud (nuudseks olen seal tulutult aega surnuks loonud 8-l hommikul)
Parast Aussi Jobsi kulastamist olin vasimusest pikali kukkumas, pea kais juba vaikselt ringi, nii et otsustasin pikemalt motlemata hostelisse tagasi ronida. Ennem hostelisse minekut tahtsin leida ules toidupoe, et suua osta. Parast suurt seiklemist ma mingi "supermarketi" ka leidsin, kuid ei osanud sealt suurt midagi peale Crossaint'de ja pudelivee suua osta, sest kogu faking toidukaup tundus nii teistsugune ja juhe jooksis ikka kolinal kokku kui aus olla.

Jargmised 2 paeva toibusin hostelis 27-tunnisest lennureisist ja esimese Austraalia-paeva tegemistest...

* 7 argiapaeva jutti kiirustasin hommikuti Aussi Jobsi tooburoosse lootes muidugi sealt tood saada. See oli aga mahavistaud aeg. Laksin kull alati kohale ennem buroo avamist, lootes et ehk siis midagi ikka saan, kuid siiski oli see lootus asjatu (isegi auto olemasolu ei garanteeri tood) :(
Esimestel paevadel laksin parast tooburoos kaiku linna avastama. Siin Perthis on jube hea asi CAT e Central Area Transport, mis tahendab et teatud kesklinna bussiliinid on koik tasuta (oleks ometimeilgi selline asi nt Tallinnas...) Mis nii viga linna avastada.

* Billabongi hostelis kohtusin sealoldud 16 paeva jooksul vaga paljude megahuvitavate inimestega eri maailma nurkadest (nt uks eratreener Singapurist), kaasaarvatud eestlastega, keda uhel ohtul oli seal vahemalt 10. Tavaliselt nagin Billabongis oldud aja jooksul iga paev monda Eesti nagu.

Uhel ohtul sain tuttavaks kahe eestlase - Atsi ja Tiinaga, kellega koos kaisime vaikest sadamalinna nimega Fremantle moni paev hiljem avastamas.

* Olin Billabongis olnud umbes nadal aega, kui minu tuppa kolisid poolakas nimega Gregor (nimi on lihtsustatud, kuna poolakeelse nime oige kirjutamine eeldaks korgemat pilotaazi) ja inglane Robert. Gregor on 30-aastane poolakas, kes on elanud Austraalias juba paar head aastat. Ta omandas siin korghariduse, laks siis Kagu-Aasiat avastama ning kais nuud venna pulmas Poolas. Tagasi Austraaliasse tulles kolis ta samuti Billabongi ja uritab leida nud mingit toootsa nagu minagi. Poolakas ja inglane olid vaga muhedad tyybid. Kuna poolakal oli auto, siis onnestus mul tanu temale ka Perthi kesklinnast kaugemale paaseda ja ookeanit naha :)

*8. juuli ohtu - markasin moodaminnes Billabongi kuulutusteseinal uhte uut tookuulutust. Tegu oli labour tooga uue korvpallihalli ehitusel. Pikemalt motlemata rebisin selle kuulutuse seinalt maha. Ka poolakas Gregor oli asjast huvitatud. Helistasin kohe tooandjale ja ullatus-ullatus - selgus et tooga saab alustada niipea kui voimalik! Tegu niisiis korvpalliporandate ehitusega uues hiiglasuures korvpallihallis (8 valjakut, pluss eraldi peaareen, mis on koik vaja vahtrapuiduga katta). SUPER, LOPUKS OMETI!

Sama nadala laupaeval tegime poolakaga endale Blue Cardi (safety awareness training), ilma milleta sind ehitustoodel pikemalt motlemata pikalt saadetakse :)

*13. juuli 2009 - minu ja poolaka esimene toopaev! Esimesed toomuljed pole eriti positiivsed. Tooandjad on soomlased, taitsa normaalsed ja muhedad tegelased (peale uhe vanamehe). Too iseenesest aga suht jube kui sa pole harjunud 9h paevas kuurakil tootama. Peale monda toopaeva olid kaed lohki (haamerdamisest) ja selg haige...

* Onneks harjub inimene toesti vist lopuks koigega. Enam see kuurutamine niipalju probleeme ei tekita ja kaed on samuti vaikselt selle haamerdamisega ara harjunud :P

Ja mis peamine - raha tuleb!!

Kuid t6ttoelda - elamine on siin ikka jube kulukas vorreldes Eestiga (6lled on 2-3 korda kallimad :S ) ja pappi kulub ikka monusalt. Aga mis teha, ise ma siia ronisin siiski.

Okei, millagi jatkan, praegu aga ookenisse ujuma!