Aeg muutusteks

Puhapaeva ohtu. 20. september 2009. Lopetasin just kokkamise. Praadisin ohtusoogiks usnagi maitsvat kanguruliha - taaskord. Aga see selleks.

Aeg on nuud siis lopuks niikaugel, et homme on mul viimane toopaev. Vot. 2 kuud ja 8 paeva oli siis seda tookest siin Perthis.
Nuud on mul uus s6japlaan. Plaan naeb ette, et on tagumine aeg Perthi tolm jalgelt puhkida ja teha dessant Idakaldale. Praegu on usna kindel seis, et 12. oktoober algab mul Brisbane lahedal Sunshine Coastil uus too. Tooandjaks ikka Aura Industries ehk sama firma kelle all ma siiamaani olen tootanud. Neil on objekte ule terve Austraalia. Pidavat olema Austraalias uks suurimaid porandaehitusfirmasid uldse - pole paha! Kovad Soome vennad ikka.

Sunshine Coastil pidavat olema taaskord kossuporanda ehitus, aga siiski kindlapeale vaiksem kui Perthi oma. Vaidavad et umbes kuu aja too - no eks nais siis kui too pihta hakkab. Kuna mul nuud aga peaaegu 3 nadalat vaba aega jaab, otsustasin et soidan niipea kui voimalik (oleneb kui ruttu lennupileti saan) Idakaldale ja teen seal ennem too algust vaikese tripi. Plaan on alustada Kaug-Pohjast - Cairnsi linnast. Pidavat olema vaga kena koht. Ja soeee. Mitte nagu see Perth praegusel ajal... Cairnsist edasi oleks plaan liikuda tasapisi Brisbane poole (mingi 1700 km on Brsibanesse sealt) ja teepeal mones kenas kohas ka peatuseid teha.

Et sellised plaanid siis hetkel. Eile kaisin poolakas Gregoriga rockclimbingul. Siseruumis siiski, mitte kusagil Laane-Austraalia outbackis. Vaga vaga lahe oli. Pilet oli suht odav (14 dollarit koos turvavarustusega) ja mulle see Spidermani mangimine meeldis. Ainult yks koige raskem sein, millest pidi pohimotteliselt rippudes ilma jalgade abi kasutamata yles ronima jai seekord vallutamata. Arenguruumi peab ka ju jatma eks :)

Ja eile oli kindlasti uks parimaid ohtuid siin Perthis senimaani. Parast ronimist otsustasime teha moned olled (ohtu lopuks sai monest ollest ikka vaga palju Heinekene) ja laksime uhe Gregori tuttava poole, kes elab vaga kenas majas. Meiega liitusid seal veel kaks Gregori tuttavat, kes ka ennem meiega ronimas kaisid. Uks neist on endine Fidzi ja Uus-Meremaa boksitsempion raskekaalus (vist oli raskekaal). Ise oli ta parit siis Fidzilt, nimeks Frank. Uskumatult lahe tyyp. Pole toesti nii muhedat inimest tykk aega nainud. Raakis meile kuidas Fidzil vanal heal ajal inimesi soodi. Naiteks kui juhtus olema suur inimene, siis raiuti esmalt otsast yks kasi ja yks jalg ning soodi koigepealt siis need kehaosad ara. Miks nonda ? Lihtne vastus: selleks et liha halvaks ei laheks, inimene saab ju monda aega ilma kahe jasemeta ka elada. Vot nonda siis kaivad/kaisid asjad Fidzil.

Ohtu arenedes tahtis ta mulle paari poksilooki demonstreerida. Tema arvates ornalt eks. Nojah, Gregor oli mind juba ennem hoiatanud et ega Frank oma meeletust joust ise aru ei saa. Nii et ma teadsin juba ette karta, et midagi head see demonstratsioon ei pruugi tuua. Onneks siiski midagi hullu ei juhtunud. Ribid jaid siiski terveks, aga Te ei kujuta ettegi kui kiiresti ja kui jarsku ta suudab luua. Sellist tyypi vihaseks ajada eriti ei tahaks kui aus olla.

Ja lopetuseks veel uks suht uskumatu uudis: uleeile kolis mu majja eestlane Oliver. No ikka suht uskumatu, et siin suures Perthis 2 eestlast yhte suvalisse majja nonda sattuvad. Maailm on ikka vaike peab mainima. Tundub, et eestlased on toesti vist massiliselt hakanud WHM viisaga Aussi emigreeruma.

Et jah, ongi koik praeguseks!