Friday, September 25, 2009

Plaanid muutusid

Nonii. Nyyd on sellega siis yhelpool. Tooga ma motlen. Eile, 24. septembril (neljapaeval), oli siis lopuks viimane paev seal hiiglaslikus korvpallihallis. Viimane toopaev polnudki esmaspaeval nagu Soome vanamees esilagu ytles. Teisipaeval ja neljapaeval sain veel kossupornada servi loigata ja lihvida. Ebameeldivalt tolmune too peaks mainima, eriti kui oled l22tsekandja nagu mina. Aga vahemalt vaheldus varasemale toole.
Oeh... tottoelda oli isegi veidi kahju sealt lahkuda, kuna 11 toonadala jooksul oli see koht ysnagi koduseks saanud. Enamus paevad olin ma ju 7-st 16.30-ni seal tool. Vahel kauemgi. Eriti jaan ma aga igatsema tasuta kohvi ja ajalehti. Kohvi sai seal toesti palju joodud, ja kusjuures polnud yldsegi halb kohv :) Tana sain katte ka viimase palga - 1740 AUD kahe nadala eest. Voib rahul olla :)

Ja nuud veelgi tahtsam uudis! Kes esimest korda seda blogi loeb, siis pole motet eelnevat postitust lugeda, kuna eelnevalt valjareklaamitud reisiplaanid muutusid sellel nadalal kardinaalselt.

Nimelt ei soida ma Cairnsi. Vahemalt lahiajal mitte. Cairnsi plaanidele tombas vee peale siin peagi algav koolivaheaeg, mistottu lennupiletite hinnad on pohimotteliselt kahekordistunud. Ja kuna mul polnud mingit isu maksta 500 dollarit Cairnsi lennu eest, otsustasin kasutada hoopis odavamat ja huvitavamat alternatiivi - RONGI.

Just nii. Juba jargmisel kolmapaeval panen Perthist Indian Pacificu rongiga Sydney poole ajama. Soidu kestus: 3 paeva (kolmapaeva keskpaevast laupaeva hommikuni)
Distants 4352 km.

Kuna ma mingi rikkur veel pole siin, siis ostsin muidugi soodsaima rail saveri 313-dollarilise pileti. Muidugi moista pole see kupee vaid tavalise istekoha hind. Niisiis 3 paeva istumist loodetavasti mugaval istmel. Onneks teeb rong vahepeatused Kalgoorlies (WA), Adelaides (SA) ja Broken Hillis (NSW), mille kaigus on voimalik veits jalga sirutada ja eksursioonilgi kaia.

Plaan on olla Sydneys umbes 4-5 paeva ja seejarel porutada edasi Brisbanesse ja sealt kuidagimoodi lahedalasuvale Sunshine Coastile, kus peaks juba too ees ootama. Uus porandaehitustoo peaks algama 12. oktoobril. Vot nonda!

Peagi siis kohvreid pakkima ja uus seiklus voibki alata!

Sunday, September 20, 2009

Aeg muutusteks

Puhapaeva ohtu. 20. september 2009. Lopetasin just kokkamise. Praadisin ohtusoogiks usnagi maitsvat kanguruliha - taaskord. Aga see selleks.

Aeg on nuud siis lopuks niikaugel, et homme on mul viimane toopaev. Vot. 2 kuud ja 8 paeva oli siis seda tookest siin Perthis.
Nuud on mul uus s6japlaan. Plaan naeb ette, et on tagumine aeg Perthi tolm jalgelt puhkida ja teha dessant Idakaldale. Praegu on usna kindel seis, et 12. oktoober algab mul Brisbane lahedal Sunshine Coastil uus too. Tooandjaks ikka Aura Industries ehk sama firma kelle all ma siiamaani olen tootanud. Neil on objekte ule terve Austraalia. Pidavat olema Austraalias uks suurimaid porandaehitusfirmasid uldse - pole paha! Kovad Soome vennad ikka.

Sunshine Coastil pidavat olema taaskord kossuporanda ehitus, aga siiski kindlapeale vaiksem kui Perthi oma. Vaidavad et umbes kuu aja too - no eks nais siis kui too pihta hakkab. Kuna mul nuud aga peaaegu 3 nadalat vaba aega jaab, otsustasin et soidan niipea kui voimalik (oleneb kui ruttu lennupileti saan) Idakaldale ja teen seal ennem too algust vaikese tripi. Plaan on alustada Kaug-Pohjast - Cairnsi linnast. Pidavat olema vaga kena koht. Ja soeee. Mitte nagu see Perth praegusel ajal... Cairnsist edasi oleks plaan liikuda tasapisi Brisbane poole (mingi 1700 km on Brsibanesse sealt) ja teepeal mones kenas kohas ka peatuseid teha.

Et sellised plaanid siis hetkel. Eile kaisin poolakas Gregoriga rockclimbingul. Siseruumis siiski, mitte kusagil Laane-Austraalia outbackis. Vaga vaga lahe oli. Pilet oli suht odav (14 dollarit koos turvavarustusega) ja mulle see Spidermani mangimine meeldis. Ainult yks koige raskem sein, millest pidi pohimotteliselt rippudes ilma jalgade abi kasutamata yles ronima jai seekord vallutamata. Arenguruumi peab ka ju jatma eks :)

Ja eile oli kindlasti uks parimaid ohtuid siin Perthis senimaani. Parast ronimist otsustasime teha moned olled (ohtu lopuks sai monest ollest ikka vaga palju Heinekene) ja laksime uhe Gregori tuttava poole, kes elab vaga kenas majas. Meiega liitusid seal veel kaks Gregori tuttavat, kes ka ennem meiega ronimas kaisid. Uks neist on endine Fidzi ja Uus-Meremaa boksitsempion raskekaalus (vist oli raskekaal). Ise oli ta parit siis Fidzilt, nimeks Frank. Uskumatult lahe tyyp. Pole toesti nii muhedat inimest tykk aega nainud. Raakis meile kuidas Fidzil vanal heal ajal inimesi soodi. Naiteks kui juhtus olema suur inimene, siis raiuti esmalt otsast yks kasi ja yks jalg ning soodi koigepealt siis need kehaosad ara. Miks nonda ? Lihtne vastus: selleks et liha halvaks ei laheks, inimene saab ju monda aega ilma kahe jasemeta ka elada. Vot nonda siis kaivad/kaisid asjad Fidzil.

Ohtu arenedes tahtis ta mulle paari poksilooki demonstreerida. Tema arvates ornalt eks. Nojah, Gregor oli mind juba ennem hoiatanud et ega Frank oma meeletust joust ise aru ei saa. Nii et ma teadsin juba ette karta, et midagi head see demonstratsioon ei pruugi tuua. Onneks siiski midagi hullu ei juhtunud. Ribid jaid siiski terveks, aga Te ei kujuta ettegi kui kiiresti ja kui jarsku ta suudab luua. Sellist tyypi vihaseks ajada eriti ei tahaks kui aus olla.

Ja lopetuseks veel uks suht uskumatu uudis: uleeile kolis mu majja eestlane Oliver. No ikka suht uskumatu, et siin suures Perthis 2 eestlast yhte suvalisse majja nonda sattuvad. Maailm on ikka vaike peab mainima. Tundub, et eestlased on toesti vist massiliselt hakanud WHM viisaga Aussi emigreeruma.

Et jah, ongi koik praeguseks!

Friday, September 4, 2009

Puhkepaev

Minu tookoht - AK Reserve Basketball Stadium!
Brasiilia vineeripuit on maha pandud ja kohe-kohe algab USA vahtrapuidust korvpalliporanda ehitus, mis on maailma jubedaim too.


50 protsenti 6-valjakulisest kossuhallist on valmis...


Enam polnud lopuni palju jaanud ja emotsioonid olid laes :D





Vaike pyhendus niisiis tulevastele polvedele :)

Vahelduseks uuendaks siis blogi ka.
Et jah, sel nadalal tegin ysna vaheldusrikast tood onneks. Nadal algas peaareeni kossupornada ehitamisega, kuid terve kolmapaeva pidin koos iirlase Dion'ga tegema tasandussegu. Uskumatult palju 20 kg-seid segukotte kulus selle paeva jooksul, kuna porand pidavat vaga kover olema. Pohimotteliselt katsime terve betoonporanda uue segukihiga, mis on nyyd vaja tasaseks lihvida. Onneks mina seda tood tegema ei pea. See tsemenditolm on lihtsalt jube... Paeva lopuks olid kaed segu tegemisest jube kuivaks muutunud. Onneks on mul mingit kreemi siin kaasas. Miljonite fannide rahustuseks lisasin lopuks ka 5 pilti oma tookohast.

Neljapaeval sain aga vaga hea too peale, milleks oli pallivaljakute joonte mahamarkimine, reedel varvisime jooned ule. See varvimine noudis pidevat keskendumist, sest nii kui korra mottega asja juures pole, varvid kogemata hoopis vale koha ara ja parast on jama kui palju selle varvi eemaldamisega. Aga muidu oli tore, mulle meeldis. Hea ja rahulik too ning kyllaltki lihtne ka kui saad asja kappa.

Tana on siis laupaev (krdi blogi vaidab millegiparast, et on reede) ja tana ma puhkan. Hommikul andis eilne veinijoomine veel veits tunda. Kahju et see 4-liitrine odav lake mul juba 3 paevaga otsa sai... Varsti peaks siia tulema kamraad Gregor ja inglane Ian (tookaaslane ja vaga muhe tyyp), kes juba esmaspaeval Austraaliast lahkub ja Kagu-Aasiasse porutab. Tal pidvat 2. aasta WHM kohe labi saama ja ei saa enam kauemaks Aussi jaada. Tahab oma araminekut veits tahistada ja ega seda talle ju keelata saa :)