Legendaarne Indian Pacificu rong minu teekonnal Perthist Sydneysse
Kummituslinn keset pärapõrgut - nimeks Cook
Real Outback
Siin nad siis ooperit teevad :)
Sydney Harbour BridgeTäna on laupäev, 12.detsember. Täpitähtedest võite järeldada, et ma pole niisiis enam aussis.
Estoonia.... yeaah... päikese poolt hüljatud maa, siin ma siis nüüd olen!
2 nädalat tagasi astusin siis üle pika aja (täpselt 5 kuud sai aussis täis siis) kodumaa pinnale. Tunded olid segased. Tore oli näha perekonda, sugulasi ja sõpru-tuttavaid ning kõigile oma üleelamistest jutustada. Samas see ilm siin tekitas peagi igatsuse soojema kliima (loe:austraalia) järele. Eks näis, viisa kehtib 2010.a juuni lõpuni, kõik on veel võimalik ja võibolla polegi see siin viimane postitus, vaid millegi uues algus... :D
Ühesõnaga üritan nüüd teha mingisuguse lühikokkuvõte alates rongiga Sydneysse saabumisest kuni Brisbane lennujaama ootesaalini, kust mu lend tagasi külma Euroopa poole algas.
Estoonia.... yeaah... päikese poolt hüljatud maa, siin ma siis nüüd olen!
2 nädalat tagasi astusin siis üle pika aja (täpselt 5 kuud sai aussis täis siis) kodumaa pinnale. Tunded olid segased. Tore oli näha perekonda, sugulasi ja sõpru-tuttavaid ning kõigile oma üleelamistest jutustada. Samas see ilm siin tekitas peagi igatsuse soojema kliima (loe:austraalia) järele. Eks näis, viisa kehtib 2010.a juuni lõpuni, kõik on veel võimalik ja võibolla polegi see siin viimane postitus, vaid millegi uues algus... :D
Ühesõnaga üritan nüüd teha mingisuguse lühikokkuvõte alates rongiga Sydneysse saabumisest kuni Brisbane lennujaama ootesaalini, kust mu lend tagasi külma Euroopa poole algas.
03.10.2009 - olengi lõpuks Sydneys!
Kolmepäevane rongisõit Perthist Sydneysse ilma kupeed omamata oli üsnagi jõhker, kuid täna jumalale oli rongis minu käsutuses 2 istet ning nõnda sain öösel üsna normaalselt magada (kuigi normaalne magamine on vist liiga hästi öeldud siiski, sest see poolkõveras käetugede peal magamine oli ikkagi täis jama). Aga see selleks. Vähemalt nägin selle teekonna jooksul tõesti palju. Lisaks rongiaknast nähtule lisasid reisile vürtsi mitmed vahepeatused näiteks kullalinn Kalgoorlies (WA), kummituslinnas Cook'is (SA) kus alaliselt elas 3 inimest ning Adelaide's (SA). Ja mis veelgi parem, saan nüüd veits uhkustada, et olen Austraalia läänest itta läbi sõitnud.
Tagasi Sydneysse! Suur viga oli see, et ma ei broneerinud sinna minnes öömaja ette. Koolivaheaegade tõttu olid hostelid puupüsti rahvast täis ja vahepeal käis peast läbi juba mõte, et võibolla peangi kusagil rongijaamas või mujal rentslis magama. Pärast suurt telefonikõnede maratoni ma lõpuks siiski ühe hosteli leidsin. Täitsa korralik oli teine. Sydney Backpackers oli ta nimeks. Kuigi toas oli 10 voodikohta, oli ruumi siiski seal lahedalt.
Veetsin Sydneys kokku 6 väga tegusat päeva. Plaanid olid mul igaks päevaks paigas ja nõnda suutsin seal näha-teha üsnagi palju.
1. päev - vihma sadas, leidsin endale hosteli ja vaatasin pärast veidi ka linnapeal ringi.
2.päev - vihma sadas juba tunduvalt vähem, Sydneyt avastamas - Darling Harbour ja Sydney Aquarium, mida tõesti soovitaks soojalt kõigile Sydney külastajatele, sest kui plaanis pole minna ookeanisse sukelduma, siis Sydney Aquarium on sukeldumisele üllatavalt hea alternatiiv. Seda eelkõige seetõttu, et seal on põhimõtteliselt täielik ülevaade Austraalias vetes leidusvast floorast ja faunast.
3.päev - Austraalia muusem ja Sydney teletorn. Mõlemad taaskord väga huvitavad kohad. Teletornist avanevad supervaated linnale ja muuseumis võis näiteks näha ka dinokate elusuuruses skelette.
4.päev - ilm läkski lõpuks täitsa ilusaks nagu mees i-punktist oli 2 päeva tagasi ennustanud. Otsustasin osta Sydney linna ja selle lähiümbruse ekskursiooni (39 AUD). Soovitaks seda jällegi omadest positiivsetest kogemustest, kuna nende punaste ja siniste ekskursioonibussidega näeb tõesti ära kõik olused turistimagnetid selles megalinnas ja tema lähiümbruses. Külastasin näiteks ooperimaja, Harbour Bridge't, King's Cross'i, Austraalia rannakultuuri mekat - Bondi Beachi ja muid ookeaniäärseid piltilusaid randu.
5.päev -praamisõit Manly'le. Manly rannas kohtasin kahte väga kenat tüdrukut, kellest üks oli pärit näiteks Norrast ja tahtis ka tulevikus juurat hakata õppima, pidin siis talle selle ala plusse ja miinuseid veits tutvustama :) Õhtul nautisin veel viimast korda superilusaid vaateid tuledesäras Sydneyle ja Harbour Bridgele.
6.päev (08.10) - kl 16.30 lahkungi Syndeyst rongiga Brisbane poole. Kahju oli lahkuda sellest võrratust linnast kus on lihtsalt nii palju teha ja avastada (kallis oli ta muidugi ka kurat) Õnneks on seekordne rongisõit on nagu nohu võrredes Indian Pacificu omaga - 11 tundi kõigest :)
09.10.2009 - mingi kell 5.30 hommikul olen Brisbane rongijaamas. Ootan seal millal Greyhoundi piletimüügipunkt avatakse ning broneerin siis bussipileti Maroochydoeresse, Sunshine Coastile. Seejärel on mul paar tundi aega ja lähen teen ühe kiire jalutuskäigu Brisbane kesklinnas. Kui aus olla, siis minule see linn ei meeldinud. Polnud seal midagi erilist peale igast suunast kõrguvate betoonkarpide vaadata. Veidi meenutas linn mulle Tartut kuna läbi Brisbane voolab Emajõest umbes 3 korda laiem Brisbane'i jõgi.
09.10.2009 pärastlõunal olengi lõppudelõpuks oma reisi lõppsihtpunktis - Maroochydores, Päikesepaiste rannikul. Koht ise on tõeline paradiis, umbes 110 km Brissist põhja poole - päike paistab siin tõesti seniidis peaaegu kogu aeg nagu nimigi ütleb ja Vaikne ookean jääb hostelist mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele. Hosteli valik (Cotton Tree Backpackers) läks mul seekord tõesti 110% täppi, kuna tegu on ülekaalukalt parima majutuskohaga kus ma kogu Austraalia reisi jooksul olen elanud!
Hostel asus kenas kordatehtud kahekorruselises rannamajas kuhu maksimaalselt mahub elama umbes 40 inimest. Seega - ei mingit ülerahvastatust nagu suurlinnade hostelites, üsnagi mugavad ja kenad toad ning mis peamine - hosteli rahvas (eriti hosteli administraator Luke) on ääretult mõnus ja kokkuhoidev, peaaegu kõik tundsid kõiki ning tõesti tekkis Cotton Tree's elades selline tunne nagu oleks oma kodus. Cotton Tree põhikontingendi moodustasid minu esimestel sealoldud päevadel sakslased keda või seal olla miski 80% kogu ränduritest. Tunne oli nagu elaks Saksamaal...
Uus töökoht asus Maroochydorest väljas, umbes 20 min autosõidu kaugusel suht keset lopsakaid troopilisi vihmametsasid, kus asus Sunshine Coast'i keskkool. Saan tuttavaks prantslasest backpackeriga, Clementiga, kellega koos seal põranda ettevalmistustöid tegema hakkame. 3 päeva jutti kinnitasime suruõhupüstolitega tobedaid väikeseid kummipatju klambritega põrandalaakide külge. Üle pika aja tunnen taas, et kaua ma seda kuradi põrandaehitust enam teha ei suuda.
Ometi - juba 15. oktoobril pean mõnusast ja hubasest Cotton Tree hostelist välja kolima ja sõitma Austraalia puhkusemekasse - Gold Coastile kuna selgus, et uue kossupõranda materjal (vahtrapuit) Sunshine Coasti keskkooli võimla jaoks ei saabu USA-st õigeaegselt ja jääb miski 2 nädalat hiljaks. Selleks ajaks üritas ülemus Ari mulle ja prantsasest töökaaslasele Clementile midagi muud pakkuda, et me ei peaks täitsa niisama 2 nädalat tühja passima. Kena temast, kuid minul oli antud hetkel küll väga siiber sellest jamast, sest olin alles mõned päevad tagasi Maroochydoresse saabunud ja nüüd pidin siis jälle asjad pakkima ja kuidagi uude kohta saama ja seal mingi elamise leidma.
Gold Coast oli muidugi elamus omaette. Austraalia enda Costa del Sol või Miami Beach - kuidas soovite. Kindlasti mitte koht rahu ja vaikuse armastajatele nagu oli Sunshine Coast. Noorte jaoks on Gold Coast vist tõsti ülim koht kus üldse olla. Seda tõestab ka nn Schoolies Week, mis tähendab põhimõtteliselt et enamik noori Aussi keskalõpetajaid koguneb pärast lõpueksamite (edukat) sooritamist Kullarannikule ning kooli lõppu tähistades joovad ja laaberdavad nad siin mingi nädal aega.
Kolmepäevane rongisõit Perthist Sydneysse ilma kupeed omamata oli üsnagi jõhker, kuid täna jumalale oli rongis minu käsutuses 2 istet ning nõnda sain öösel üsna normaalselt magada (kuigi normaalne magamine on vist liiga hästi öeldud siiski, sest see poolkõveras käetugede peal magamine oli ikkagi täis jama). Aga see selleks. Vähemalt nägin selle teekonna jooksul tõesti palju. Lisaks rongiaknast nähtule lisasid reisile vürtsi mitmed vahepeatused näiteks kullalinn Kalgoorlies (WA), kummituslinnas Cook'is (SA) kus alaliselt elas 3 inimest ning Adelaide's (SA). Ja mis veelgi parem, saan nüüd veits uhkustada, et olen Austraalia läänest itta läbi sõitnud.
Tagasi Sydneysse! Suur viga oli see, et ma ei broneerinud sinna minnes öömaja ette. Koolivaheaegade tõttu olid hostelid puupüsti rahvast täis ja vahepeal käis peast läbi juba mõte, et võibolla peangi kusagil rongijaamas või mujal rentslis magama. Pärast suurt telefonikõnede maratoni ma lõpuks siiski ühe hosteli leidsin. Täitsa korralik oli teine. Sydney Backpackers oli ta nimeks. Kuigi toas oli 10 voodikohta, oli ruumi siiski seal lahedalt.
Veetsin Sydneys kokku 6 väga tegusat päeva. Plaanid olid mul igaks päevaks paigas ja nõnda suutsin seal näha-teha üsnagi palju.
1. päev - vihma sadas, leidsin endale hosteli ja vaatasin pärast veidi ka linnapeal ringi.
2.päev - vihma sadas juba tunduvalt vähem, Sydneyt avastamas - Darling Harbour ja Sydney Aquarium, mida tõesti soovitaks soojalt kõigile Sydney külastajatele, sest kui plaanis pole minna ookeanisse sukelduma, siis Sydney Aquarium on sukeldumisele üllatavalt hea alternatiiv. Seda eelkõige seetõttu, et seal on põhimõtteliselt täielik ülevaade Austraalias vetes leidusvast floorast ja faunast.
3.päev - Austraalia muusem ja Sydney teletorn. Mõlemad taaskord väga huvitavad kohad. Teletornist avanevad supervaated linnale ja muuseumis võis näiteks näha ka dinokate elusuuruses skelette.
4.päev - ilm läkski lõpuks täitsa ilusaks nagu mees i-punktist oli 2 päeva tagasi ennustanud. Otsustasin osta Sydney linna ja selle lähiümbruse ekskursiooni (39 AUD). Soovitaks seda jällegi omadest positiivsetest kogemustest, kuna nende punaste ja siniste ekskursioonibussidega näeb tõesti ära kõik olused turistimagnetid selles megalinnas ja tema lähiümbruses. Külastasin näiteks ooperimaja, Harbour Bridge't, King's Cross'i, Austraalia rannakultuuri mekat - Bondi Beachi ja muid ookeaniäärseid piltilusaid randu.
5.päev -praamisõit Manly'le. Manly rannas kohtasin kahte väga kenat tüdrukut, kellest üks oli pärit näiteks Norrast ja tahtis ka tulevikus juurat hakata õppima, pidin siis talle selle ala plusse ja miinuseid veits tutvustama :) Õhtul nautisin veel viimast korda superilusaid vaateid tuledesäras Sydneyle ja Harbour Bridgele.
6.päev (08.10) - kl 16.30 lahkungi Syndeyst rongiga Brisbane poole. Kahju oli lahkuda sellest võrratust linnast kus on lihtsalt nii palju teha ja avastada (kallis oli ta muidugi ka kurat) Õnneks on seekordne rongisõit on nagu nohu võrredes Indian Pacificu omaga - 11 tundi kõigest :)
09.10.2009 - mingi kell 5.30 hommikul olen Brisbane rongijaamas. Ootan seal millal Greyhoundi piletimüügipunkt avatakse ning broneerin siis bussipileti Maroochydoeresse, Sunshine Coastile. Seejärel on mul paar tundi aega ja lähen teen ühe kiire jalutuskäigu Brisbane kesklinnas. Kui aus olla, siis minule see linn ei meeldinud. Polnud seal midagi erilist peale igast suunast kõrguvate betoonkarpide vaadata. Veidi meenutas linn mulle Tartut kuna läbi Brisbane voolab Emajõest umbes 3 korda laiem Brisbane'i jõgi.
09.10.2009 pärastlõunal olengi lõppudelõpuks oma reisi lõppsihtpunktis - Maroochydores, Päikesepaiste rannikul. Koht ise on tõeline paradiis, umbes 110 km Brissist põhja poole - päike paistab siin tõesti seniidis peaaegu kogu aeg nagu nimigi ütleb ja Vaikne ookean jääb hostelist mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele. Hosteli valik (Cotton Tree Backpackers) läks mul seekord tõesti 110% täppi, kuna tegu on ülekaalukalt parima majutuskohaga kus ma kogu Austraalia reisi jooksul olen elanud!
Hostel asus kenas kordatehtud kahekorruselises rannamajas kuhu maksimaalselt mahub elama umbes 40 inimest. Seega - ei mingit ülerahvastatust nagu suurlinnade hostelites, üsnagi mugavad ja kenad toad ning mis peamine - hosteli rahvas (eriti hosteli administraator Luke) on ääretult mõnus ja kokkuhoidev, peaaegu kõik tundsid kõiki ning tõesti tekkis Cotton Tree's elades selline tunne nagu oleks oma kodus. Cotton Tree põhikontingendi moodustasid minu esimestel sealoldud päevadel sakslased keda või seal olla miski 80% kogu ränduritest. Tunne oli nagu elaks Saksamaal...
Uus töökoht asus Maroochydorest väljas, umbes 20 min autosõidu kaugusel suht keset lopsakaid troopilisi vihmametsasid, kus asus Sunshine Coast'i keskkool. Saan tuttavaks prantslasest backpackeriga, Clementiga, kellega koos seal põranda ettevalmistustöid tegema hakkame. 3 päeva jutti kinnitasime suruõhupüstolitega tobedaid väikeseid kummipatju klambritega põrandalaakide külge. Üle pika aja tunnen taas, et kaua ma seda kuradi põrandaehitust enam teha ei suuda.
Ometi - juba 15. oktoobril pean mõnusast ja hubasest Cotton Tree hostelist välja kolima ja sõitma Austraalia puhkusemekasse - Gold Coastile kuna selgus, et uue kossupõranda materjal (vahtrapuit) Sunshine Coasti keskkooli võimla jaoks ei saabu USA-st õigeaegselt ja jääb miski 2 nädalat hiljaks. Selleks ajaks üritas ülemus Ari mulle ja prantsasest töökaaslasele Clementile midagi muud pakkuda, et me ei peaks täitsa niisama 2 nädalat tühja passima. Kena temast, kuid minul oli antud hetkel küll väga siiber sellest jamast, sest olin alles mõned päevad tagasi Maroochydoresse saabunud ja nüüd pidin siis jälle asjad pakkima ja kuidagi uude kohta saama ja seal mingi elamise leidma.
Gold Coast oli muidugi elamus omaette. Austraalia enda Costa del Sol või Miami Beach - kuidas soovite. Kindlasti mitte koht rahu ja vaikuse armastajatele nagu oli Sunshine Coast. Noorte jaoks on Gold Coast vist tõsti ülim koht kus üldse olla. Seda tõestab ka nn Schoolies Week, mis tähendab põhimõtteliselt et enamik noori Aussi keskalõpetajaid koguneb pärast lõpueksamite (edukat) sooritamist Kullarannikule ning kooli lõppu tähistades joovad ja laaberdavad nad siin mingi nädal aega.
On vedanud ikka mõnedel peopaikadega, SEST:
Gold Coastil on kõike - kuldsed rannad, hea surf, kirev ööelu, teemapargid (nt Dreamworld, WB Movie World, Wet'n Wild jpm), bikiinides noored tütarlapsed Surferis, kes lasevad sul endaga pilti teha kui neilt suveniiri ostad ja muidugi parim kliima mida üldse suudab (põhjamaalane) ette kujutada. Mõni ime siis et Kullarannik on rahvaarvult Austraalias kõige kiiremini kasvav piirkond!
Kullarannikul veedan kokku nädala. Elan Southport'is hostelis nimega Trekkers Backpackers, mis asub kohe Surfers Paradise'i (Kullaranniku keskpunkt ja kõige kuumem koht üldse seal) külje all. Sealoldud nädal kulus imekiiresti.
Kullarannikul veedan kokku nädala. Elan Southport'is hostelis nimega Trekkers Backpackers, mis asub kohe Surfers Paradise'i (Kullaranniku keskpunkt ja kõige kuumem koht üldse seal) külje all. Sealoldud nädal kulus imekiiresti.
EESTI!!!
Kõige uskumatum on ehk see, et Surferis rannas vedeledes kuulsin järsku eesti keelt. Peagi sain tuttavaks ühe Eesti perekonnaga Simunast ning õige pea nende kaudu veel ühe kena tütarlapse Meriliniga ei kusagilt mujalt kui RAKVEREST! Hahaa, nüüd ma usun et fraas "maailm on väike" pole lihtsalt mingi loll sõnakõlks - ta TÕESTI ongi väike. Ma pikemalt parem ei peatugi tõigal, et juba Surferi bussijaamas ennem randa minekut sattusin puhtjuhuslikult kahe Eesti tüübiga kokku, kes olid suht masenduses, avastades Aussi tulles, et Gold Coastil polegi pudrumäed ja rahajõed ees ootamas... indeed! Plaanisid siis edasi nüüd Adelaidesse õnne otsima minna. Loodan, et seal oli neil rohkem õnne, sest Gold Coastile on minu meelest tulla mõtet ainult siis kui sul on juba eelnevalt taskud raha täis (nagu minul) või siis Sul on kindel töökoht siin (nagu minul).
Mõned päevad sain ka tööd teha kuid enamasti polnud need teab kui pikad päevad... kahel korral lõpetasin juba ennelõunal. Kõige pikem tööpäev võis olla umbes kella 3-ni. Ülejäänud aeg kulus selle võrratu piirkonna avastamisele. Põhiliselt käsingi vabal ajal Surferis rannas ja niisama hängimas.
OK, praegu enam ei jõua, näpud krampis kirjutamisest.No worries, peagi tuleb sellele loole ka lõpp.
OK, praegu enam ei jõua, näpud krampis kirjutamisest.No worries, peagi tuleb sellele loole ka lõpp.
